Pakenditest ja toidust (04.03.2014.a.)

Räägin natuke tähelepanekutest siinsete toidupakendite osas. Mõni teadlasetüüpi inimene võiks võib-olla isegi uurimistöö kirjutada selle põhjal, kuidas erinevates riikides toiduained pakendatud on. Midagi see rahva söömisharjumuste kohta kindlasti ütleb.

Eestis näiteks on ju normaalne osta piima, keefirit, jogurtit jmt selliseid piimatooteid 1-liitristes pakendites, võib-olla isegi suuremates. Kes väiksemat kogust tahab, ostab reeglina ka, kas 400- või 500-grammise paki/topsiku. Eestlase jaoks lihtsalt on piimatooted täiesti tavalised ja igapäevased. Vietnamis müüakse poes nii piima kui ka siinse suure piimakombinaadi toodetud keefirit, kuid ainult minipakendites. 

Okei, paar sorti piima on ka liitrisena olemas, aga see on erand. Nad ise tarbivad nii jogurtit, keefirit kui ka piima ja tundub, et neile meeldib, nii et need tooted ei ole siin mingid kummalistele välismaalastele mõeldud asjad, kuid vietnamlastele endile on piimatooted vist pigem midagi snäki või magustoidulaadset. Miks muidu on keefir ja jogurt saadaval AINULT 100-grammises topsis. Eelmisel aastal tegime keefiri külmsuppi ja pidime ostma 10 pakki, täiesti hull looduse reostamine ju. Kui ostan piimapoest keefirit (minimaalselt 4 pakki korraga), tahetakse alati anda kaasa ka vähemalt 10 plastmasslusikat. Poes on alati ka kohalikke, kes samuti ostavad päris suurtes kogustes igasugu pisikesi pakendeid, nii et piimatooted vist vaikselt tasahilju teevad teed ka siia turule. Vinamilk veel kohupiima, hapukoort, kodujuustu ja tavalist juustu ei tooda, aga võib-olla paari aasta pärast sortiment täieneb. Sulatatud juustu nad millegipärast müüvad ja see on siin mega populaarne, seda pannakse iga banh mi vahele.

Piima on palju erisorte – khong duong (ilma suhkruta), tavaline ehk siis lihtsalt piim, mis on suhkruga ja mis nende jaoks on normaalsem ja igapäevasem ning siis veel maasika- ja šokolaadipiimad. Nagu pildilt näha, on ka piim pigem väike snäkk-lastejook, kui seda müüakse kõrrega 180-milliliitristes pakendites. Iseenesest väga hea idee ju. Täiesti tavaline piim kõrrejoogina! Lastele ideaalne, kuna neile meeldiks piima kindlasti palju rohkem kõrrega juua, kui korralikult klaasist. Üks põhjus, miks piimatooted väikestes pakendites on, on võib-olla ka see, et vietnamlased suhtuvad tohutult paljudesse toiduainetesse kui ravimitesse. Nad teavad täpselt, et okrat tuleb süüa, kui selg või põlved valutavad, paprika on hea silmadele, porgand nahale jne jne. Vinamilki kodulehel ringi vaadates, märkasin, et jogurtite juurde oli kirjutatud pikk jutt, kui kasulikud on probiootikumid seedimisele ning kui palju nende sulatatud juust kaltsiumit sisaldab ja on seega ääretult oluline lastele. Ühtlasi tasub külastada Sabeco (suurim õlletootja) kodulehekülge, kus räägitakse pikalt-laialt, kui kasulik on õlu ja miks seda palju jooma peab :D Pool liitrit õlut päevas mitte ei tõsta kaalu, vaid hoopis aitab seda langetada ning muudab luud tugevamaks, 

Teine äärmus on megasuured pakendid. Ehk siis toiduained, mis on inimestele olulised, mida kulub palju ja mida seega ostetakse tihti ja suurtes kogustes. Metros panid mind kõige rohkem imestama 25 kg kanistrina müüdav õli ja 5 kg kottidena E621 pulber. Need on kaks müügiartiklit, mida ostab vist raudselt iga Vietnami perekond ja selle jubeda monosoodiumglutamaadi tehase omanikud teenivad jõhkrat pappi oma keemia pealt. Inimeste geneetiline kood peab olema ikka väga erinev, sest kui eestlannad sööksid nii palju MSG-d ja õlis praetud asju kogu elu sisse, oleksime vist juba 27.-ks eluaastaks nagu suured tselluliidimäed, rääkimata igasugu muudest tervisehädadest, vietnamlannasid on aga õnnistatud pisikeste pepude ja kodujuustuvabade kintsudega.

Ja siin on üks pilt Munnchies´est – kartulipuder Karlssoni lihapallide, salati ja meie marineeritud kurkidega. Kes tahab proovida, peab siia tulema ja Munchies Grill Gardenit külastama.

Ja juba Facebooki pandud pilt äädikatest. Ostsime enne TET-i poe äädikatest tühjaks, et meile ikka jätkuks :D

Selle nädala Hash-jooksule tegime söögiks värske salati koos praemunaga ehk siis Troim praadis pühapäeval 70 muna! Kõik tuli hullult hea välja - kõigile meeldis tavaline Eesti salat - kurk, tomat, sibul ja hästi natuke lehtsalatit. Probleem oli aga selles, et kohale saabus 89 inimest! Meil oli 68 muna, ebamäärane kogus salatit, 81 tükki saia, 69 kaussi ja 100 kahvlit. Palusime osal võimaluse korral kahe peale ühte kaussi kasutada ning lõikasime mõned preamunad pooleks ja lõppkokkuvõttes said kõik midagi kõhtu ja meie olime taaskord end ületanud. Saab nalja. Stiilinäide Troimi munapraadimisest allpool. Kokku tegi ta 14 pannitäit ja lõpuks oli ta juba päris meister.

Ma olen juba öelnud, et meile meeldib katsetada uute retseptidega ning paar nädalat tagasi oli meil võimalus proovida teha sinepist kurgikastet, mis tuli välja imehea! Ma ütleks, et palju parem kui see Felixi oma! Nalja pärast on siin pildil see möks Felixi purgis. Sellised mõnusad tegemised siis.