14.05.2013.a
Ma saan aru, et Eestis on nüüd pikk talv läbi saanud. Mõnus mõelda, et meil see aasta seda tuisu ja lörtsijama polnud.
 |
| Passipilt |
Mõnus rahulik elu
on olnud nüüd peale reisi. Lähemalt suhtleme ainult Jane´i ja
Mark´iga ning see sõprus muutub aina toredamaks. Käime vastastikku
külas, trehvame Booze Cruise´is ja räägime maailma asjadest ja
oma eludest. Ühtlasi ka õpetame teineteisele uusi asju või
nippe. Noh, mingeid selliseid lihtsaid majapidamisasju.
Vahepeal on siin
lahti läinud ehitusbuum – igal tänaval lammutatakse ja
ehitatakse. Kõikjal on mingi kopsimine, puurimine ja keevitamine.
Meie maja on küll valmis, aga ega ei saanud kehvem olla. Ühel õhtul
tulid rõdule ehitusmehed ning tassisid meie palkoni täis tellinguid,
redeleid ja suuri värvipotte. Järgmisel hommikul läks siis
värvimiseks. Väiksed poisid kõikusid ilma igasuguste
kaitsevahenditeta rõdul maa ja taeva vahel ning pintseldasid
seinasid. Ühtlasi muidugi pritsisid täis ka akna, käsipuu ning all
tänaval seisva Roy motika. Õnneks sai meie rõdul plätserdamine
poole päevaga läbi, aga ülejäänud maja tuunimine kestis veel pea
nädala. Muidugimõista oli brigaadil iga päev kell 12-14 lõunapaus
ning sel ajal magasid ehitajad allkorrusel garaažis paljaste
kahhelkivide peal nagu sprotid reas.
Noh, nüüd on
maja jälle korras. Huvitav on aga jälgida, kuidas siin-seal nurga
peal iga päevaga tänavapilt muutub ning mismoodi siinne majade
ehitamine käib. Meie muidugi ootame, et nad ehitaks terve linna
väljarenditavaid kortereid täis, kuna see tähendaks konkurentsi
tõusu ja hindade alanemist. Loodetavasti juba sügisel on valik
suurem. Väga selgelt on näha, et uuendused toimuvad eelkõige
venelaste hüvanguks. Jane rääkis, et juba mitu austraallast ja
itaallast on oma poodide või restoranide rendipinnad venelastele
müünud ning nüüd luuakse nendesse aukudesse kibekiiresti uued
venemeelsed ja -keelsed ärid.
Arendamine käib
igatahes. Seda ka lennurindel. Vietnamlased ootavad venelasi kui
mingeid suuri imelehmasid udarad raha täis. Ka Vietnam Airlines avas
aprilli algul otselennud Nha Trangi ja Moskva vahel. Juhheeei! Aga
.... uurisin natuke asja ja kahjuks lendab see lennuk Domodedovo
lennujaama. Kõik Tallinna lennud lähevad aga Sheremetjevosse.
Pagan! See tähendaks siis, kas a) Venemaa viisa tegemist või b)
lendamist Domodedovost Riiga. Igal juhul on see hea uudis ning
niimoodi on meile tagasi Eestisse-lendamine kõige mugavam.
Aprilli lõpus
olid siin ka suured pühad. 30.04. ja 01.05. olid ametlikult vabad
päevad, aga kuna 29. oli esmaspäev, siis oli ka see enamustel vaba
ning seetõttu oli neil pikk-pikk nädalavahetus. Paar päeva oli
jälle nagu TET. Linn oli maakaid täis ning pargis käisid tüdrukud
ja poisid mind uudistamas. Varahommikuti ja õhtupoolikuti olid nad
kõik rannas ning hullasid lainetes, sõid ja jõid oma sooja õlut
meeletutes kogustes. Lõuna ajal istusid aga kõik suurte kampadega
varjus puude all, nagu Nukitsamehe metsakollid, kes valgust kardavad.
 |
| Supermagajad väiksest saati. ükskõik, kus ja ükskõik millal. |
Meie ostsime
aprillikuu viimasel päeval aga blenderi. Nii ammu olime sellest
rääkinud ja uurinud, et nüüd tegime asja ära. Korralik masin on
ja purustab tõesti hästi. Kutsusime kohe Jane´i ja Mark´i külla
mojitosid jooma. Mul suurt usku polnud nendesse kodutehtud
kokteilidesse, aga suurepärased tulid välja. Blenderdasime kokku
jää, laimimahla, piparmündi ja suhkru. Valasime selle klaasi ning
sinna peale rummi ja soodavett. Mmmmm, megahea. Kõik maitsed olid
olemas, natuke hapu, natuke magus jne. Ja just hea, et polnud mingeid
jää- ega piparmünditükke. Ilus heleroheline jook tuli välja.
Ilma probleemita kulistasime neljapeale terve rummi sisse :P Ja siis
BC .... .
Eehh, vahepeal
tõstis Troim toa ümber ning nüüd on palju rohkem ruumi. Mässas
natuke seal diivani ja telekaga ning üldilme on vanast palju-palju
parem. Meil läheb siinelamine iga päevaga aina mugavamaks ja
kodusemaks. Nüüd on juba kahju, et Maigi, Koha, Kiga ja Leis käisid
meil külas, kui meil polnud veel korralikke taldrikuidki 6-le
inimesele, rääkimata klaasidest, mikrolaineahjust, blenderist jne.
Praegu saaksime külalisi palju paremini võõrustada. Aa, lisaks
ostsime arvutile hiire ja HDMI juhtme. Mis siis, et Eestis on neid
juhtmeid kõriauguni, siin oli seda ka ju vaja :D Mark tõmbab meile
filme ja seriaale ning et neid telekast korralikult vaadata saaks,
oli seda juhet jälle vaja. Nii et vaikselt korjame endale siin vara.
Pensionäride
tegevustest veel. Nüüd sisustab meie päevasid ka male. Iga päev
teeme paar mängu ning ma arenen iga korraga. Üllatusin, kui hea
õpetaja Troim on. Enne ma natuke pelgasin selle õppima hakkamist,
kuna arvasin, et niikuinii ta ainult röögib mu peale ning läheb
närvi, kui ma millestki aru ei saa, aga reaalsus on hoopis
vastupidine. Ta viitsib mulle pikalt ja laialt seletada, mida
erinevad käigud tähendavad ega lähe mitte üks raas närviliseks.
Mulle väga meeldib. Käigud sain kohe selgeks, aga käikude
ettemõtlemine ei tule mul nii hästi välja. Ja mõnikord ei märka
mõnda eriti labast olukorda, aga seda juhtub Troimil ka (küll
haruharva). Ma ei saa veel öelda, et ma seda mängu hästi mängida
oskan, aga enda üle olen uhke küll, sest üks oskus on nii ehk naa
omandatud.
Ma olen ennegi
kirjutanud, kuidas rannas tulevad tihtipeale minu juurde tudengid,
kes tahavad inglise keelt harjutada. Nüüd käidi juba sooviga vene
keelt praktiseerida! Sellele palvele vastasin siiski eitavalt. Järgmine
päev aga istus minu kõrvale üks häbelik noormees. Ega ma ei
viitsinud temaga absull rääkida, aga natuke kahju hakkas ja nii ma
siis ütlesin, et okei, istu pealegi, ma lahendan ristsõna edasi,
aga ma võin samal ajal rääkida. Tavaliselt küsivad nad kohe
selliseid küsimusi, et, kuidas Vietnam meeldib ja kus ma käinud
olen ja mis toit mulle meeldib, aga see tüüp uuris hoopis ristsõna
kohta ja küsis, kas ta võiks ka proovida lahendada???? Siiani pole
ükski kohalik isegi teadnud, misasi see ristsõna on, ja ega see
vist ka ei teadnud. Ma seletasin sellepeale nagu 5-aastasele, et
tead, see on Eesti keeles, sa ei saa seda lahendada. Okei, sai aru. A
siis tuli veel parem küsimus: „sa kirjutad nii imelikult, teise
käega, kas teie keeles kirjutataksegi niimoodi?“. Ma vaatasin veel
suuremate silmadega talle otsa ja rääkisin siis talle
vasakukäeliste inimeste olemasolust. Et no igal pool on neid.
Sündisin sellisena noh :) Pärast alles mõtlesin, et äkki neil on
siis ka nagu meil vene ajal, et kõigile lihtsalt suruti pliiats
paremasse kätte. Siin siis nad äkki ei mõtlegi, et äkki mõni
kirjutaks teise käega. Või neil tõesti polegi vasakukäelisi?????
Okei, midagi sisukat see tagasihoidlik noormees küsida ei osanud ja
ma siis küsisin ise, et mitte täitsa vaikuses istuda. Uurisin, et
kus see Nha Trangi Ülikool on ning kus ta elab. Sain nagu aru, et
rendib korterit, aga mu järgmine küsimus oli, et kus ta kodu on,
kust ta pärit on ja siis ütles ta, et Paradise Hotel :D Lõpuks
sain teada, et tegelikult on tema vanematekodu Hanoi lähedal. Ja
siis, miks ta Nha Trangi Ülikooli valis, kui seal kodu lähedal on ka
häid ülikoole – a mu sõbrad on siin! See vastus oli minu jaoks
taaskord kõva näitaja. No krt, ülikool pole mingi lasteaed, et ma
valin selle, kus mu sõbrad on. Vähemasti võiks vastata midagi
targemat. Tema jälle midagi ei küsinud, nii et istusime jälle
vaikselt, kui ta äkki püsti tõusis, tänas ja ütles, et tal on
hirmus kiire ja palju asju teha ning peab ära minema :) On ikka
imelikke tüüpe. Ma tean, et tegelikult ma ei peaks/tohiks niimoodi
võõrastega kogu aeg rääkida, aga mis ma teen. Mul hakkab neist
natuke kahju ja ega see mult tükki küljest ei võta, kui ma natuke
nendega räägin, aga tüütuks läheb, kui nad õigel ajal ära ei
oska minna.
Praegu tuli meelde
üks asi taivaanlaste kohta. Nimelt, ajalehti ja raamtuid loevad nad
tagant ette ja alt üles, aga telekast subtiitreid samamoodi kui
meie. Kõik on ikka hieroglüüfid.
Ja Troimi isa
Peeter palus, et ma paneksin blogisse ühe asja. Margus nimelt ütles
Petsile, et enne ei tohi Vietnamist tagasi tulla, kui vööümbermõõt
on 10 cm väiksem. Peetril aga see ei õnnestunud, kuna tema sõnul
pole võimalik nii hea võõrustamise korral mingeid sentimeetreid
kaotada :)
 |
| Ükspäev nägime tänaval sellist hirmunud kakukest. Kohe tuli ka omanik, kes linnukese õrnalt oma käte vahele võttis ja tagasi puuri viis. Nii kahju, et selliseid linde ka omale lemmikloomaks võtavad. |
 |
| 4. mai. Minu onu Jantsi sünnipäev ning päev, kus Eesti ja Vietnam pidid oma satelliidid orbiidile lennutama. Eesti oma paraku läks paar päev hiljem. Vietnami satelliidi kohta andmed puuduvad. |
 |
| Lucca jäis koristajaga pesu pesemas |
 |
| külm ja mmmõnus mmmmojito |
