kolmapäev, 8. märts 2017

Kevad 2017.a.


Siin on üks tekst, mille kirjutasin juba 17. veebruaril. Meil käis detsembri lõpus ja jaanuaris palju külalisi, kuid seekord ei hakanud nende siinolemisest täpsemalt kirjutama. Ilm oli kehv ja me ei käinud kuskil uutel tuuridel. Loomulikult veetsime koos palju toredat aega, nii et vaadake pilte. Kaks väga lahedat sünnipäeva pidasime ka selles ajavahemikus ära. 

PILDID


Nüüdseks on uus aasta saabunud kaks korda, vihmahooaeg on (vist) läbi, koos TETiga saabus päevapealt kevad (s.t kõik aprikoosipuud hakkasid ühel päeval õitsema) ja venelased on endiselt püsituristid. Need on vist märksõnad kiire ülevaate andmiseks. Ma olen laisk olnud, et pole üldse kirjutanud, aga ei hakka siin vabandama ka. Lihtsalt ongi nii, et mõtteid on ja ujudes kirjutan oma peas pikad jutud kokku, aga siis tulen koju ja hakkan koristama, purke pesema, marineerima, e-maile kirjutama, facebookis vastama, vietnami keelt harjutama ning siis ongi kõik meelest läinud ega kirjutamistuju ka enam pole.
               
Ajalooline Naistepäev, kui Troim mulle lille kinkis

Külalisi on meil ka olnud alates 2017.a esimestest päevadest alalisvooluna. Jaanuari alguses siin olnud inimestest on küll natuke kahju, sest oma kuuajasel reisil Tai-Vietnam-Singapur kogesid nad ilusat päiksepaistelist ilma vist neljal korral. Imelik ongi, et tegelikult ei lähe siin ju nii külmaks, et peaks pikad püksid jalga panema ning kilejopet läheb vaja ainult vihma kaitseks, aga ikkagi on tüütu see pilves ilm ja vihm. Ujusin sellegipoolest iga päev basseinis, mis siis, et mõnikord oli meeletu tuul ja kohutavalt tugevad vihmahood; mingi kilomeetrikese kannatas ikka ära ujuda. Ometigi oli ka endal täiesti kopp ees ja aina igatsesime päikest. Kui esimesel siiasaabusmisaastal oleks selline ilm olnud, oleks tõsiselt kaalunud, kas tasub Nha Trangis pikemalt elada. Expattide hulgas räägitakse, et seekord oli 12 aasta kõige sajusem vihmahooaeg ning selline asi pidavatki käima tsüklitena. No loodetavasti.

Aga ikkagi oli lahe vaadata neid venelasi, kes kuskilt Siberist siia lennanud ja olid õnnelikud juba ainuüksi selle fakti tõttu, et saavad ujumispükse kanda ja rannas rummi juua. Nägin ainult ühte tõsiselt torssis prouat, kes oma helesiniste uhiuute bikiinidega varju all seisis, aga enamasti olid nad kõik ikkagi õnnelikud ning hüppasid vette juba hommikul kell 8, hoolimata ilmast. Ilusalongidel ja restoranidel muidugi äri õitses. Salongidel on ukse ees valged tahvlid, kuhu iga päev uued hinnad soditakse, lahe on vaadata, kuidas mõni päev on hind 120 000, siis järgmisel 150 000 ning ülejärgmisel 200 000. Ja nii kogu aeg! Konkreetselt ilma järgi pannakse hinnad.

Rääkides restoranidest, siis TET ehk Kuukalendri uus aasta oli sel korral eriti hull. Ma ei tea, kui palju turiste linnas oli, aga igatahes meeletult. Hiinlased, korealased, taivanlased ja kes kõik veel puhkavad ju ka sel ajal. Hommikuti kella 8-9 ajal olid kesklinna tänavad täis üksteise otsas seisvaid suuri busse. Kuna TET on aeg, mil külastatakse oma perekondi ja üldiselt tahavad KÕIK puhata, siis need üksikud, kes hambad ristis oma puhveti lahti hoiavad (makstes seejuures oma töötajatele mitmekordset palka), peavad toime tulema meeletu rahvahulgaga. Uue aasta esimesel päeval ehk 28. jaanuaril käisid Troim ja Erki mööda linna, sooviga kuskil mõni praeke alla neelata. Troim andis mulle telefoni teel otseülekandeid pea 3 tunni jooksul. Tänavad olid paksult näljaseid inimesi täis. Nendesse restoranidesse, mis lahti olid, oli võimatu sisse pääseda, sest igal pool seisis umbes 100-pealine kamp juba järjekorras. Ma ei kujuta ette, mis käibed restoranidel nendel päevadel olid ja muidugi, millised olid toitude ooteaeg ja kvaliteet? Arvatavasti võtsid paljud sel korral suletud olnud söögikohtade omanikud õppust. Linnas on juba nii palju välismaalasi, et saaks ju palgata kasvõi venelasi, ukrainlasi jmt mimme nendeks päevadeks.


Austrid

Üllataval kombel hinnad turul ei tõusnudki kosmiliselt. Jah, natuke ikka ja see on normaalne, aga mingit 2-eurost kurki me ikka ostma ei pidanud. „ Meie“ restoranid olid (õnneks) kolm päeva kinni, aga peale seda läks enneolematuks mölluks. Kurke, tšillisid, tsukiinisid, hapukapsast ja pasteeti läks meeletult. Iga hommik kell 8 sai Troim telefonikõne või sms-i tellitavate toodete nimekirjaga. Meil muidugi ainult hea meel.

Ilutulestikku polnud sel aastal üldse. 31.12. pole niikuinii siin linnas tähistamist väärt sündmus ja seda oli ette teada, kuid Kuukalendri uus aasta on ikkagi suur pidu ja terve linn ehitud ulmeilusate LED-lampide ja veidrate hiigelsuurte kukkedega, kuid ilutulestikku siiski polnud. Nüüdseks teame ka põhjust. Nimelt juhtus vaid paar päeva enne aastavahetust väga kurb sündmus, kui Cai jõel (jõgi, mis voolab Nha Trangi linnast läbi ja suubub Lõuna-Hinna merre) asuval saarel puhkes tulekahju ning ametlikel andmetel 76 (mitteametlikel 103) perekonda kaotas oma kodu. Seal elasid ääretult vaesed inimesed, kelle majad olid kanajalgadel puulobudikud. Tulekahju süttis õhtul 22 ajal ja tuletõrje ei saanud kuidagi seda kustutama, kuni lõpuks läheneti külakesele veest ja päästeti, mis suudeti, laevade pealt. Inimohvritest muidugi mingeid teadaandeid ei ole. Siin sellistest asjadest lihtsalt ei kirjutata. Kust tuli alguse sai? Ühe versiooni järgi plahvatas bensiinijaam, aga seda ma hästi ei usu. Kuna tegemist on väga, väga ägeda kohaga kinnisvara mõttes, siis karta on, et toimus süütamine.

Igatahes, koondati kohe kõik jõud, et kodu kaotanud inimesi aidata. Esimesena luges perekonnad kokku linnavalitsus ja Khanh Hoa maakond, seejärel sekkusid kiirelt heategevusorganisatsioonid (siin on selliseid inimesi palju, kes aitavad, kas ühte või mitut küla, koguvad annetusi, riideid, süüa, mänguasju orbudele jne jne; peamiselt austraallased tegelevad sedasorti asjadega). Ei tulnud kõne allagi, et need inimesed saaksid sama koha peale oma (niigi illegaalse) onni uuesti püsti panna ja Khanh Hoa maakond maksis väidetavalt igale perele üsna suure summa raha, et nad saaksid esiteks osta omale kõik vajalikud esmatarbevahendid ja teiseks ehitada kuskile uude kohta uue maja. See pole kuulujutt, vaid täiesti kindel fakt. Ja sellepärast, et kohalik omavalitsus pidi novembris-detsembris toetama mudalaviinide ja uputuste käes kannatanuid ning nüüd tulekahjus vara kaotanuid, otsustati, et mingit raha taevasse laskmist ilutulestiku näol ei toimu. Tore ja mõistlik otsus!

Eks paistab, mis seal saarel toimuma hakkab, aga sosistatakse aina ühe hiigelkorporatsiooni nime, kes arvatavasti seal varsti vaiad maasse lööb. Manhattan Nha Trang.

Ja siis järgmise korrani.