Maikuus sai ootamatult otsa üks viisaastak. Mul on neid viie
aasta etappe ennegi olnud – viis aastat Tartus ülikoolis ja viis aastat
Suur-Ameerikas. Nüüd hakkas lähenema viis aastat elamist Tue Tinhi tänaval.
Ootamatult saime pakkumise Chi-lt, kes on meie kauaaegne tuttav. Ta omab ühes
n-ö valitsuse majas 10. korrusel nelja korterit ning kuna Nha Trangis ta enam eriti
aega ei veeda, tahtis ühe neist meile välja üürida. Kauplesime endile soodsad
tingimused ja olime väga elevil. Olime siin varem paar korda käinud ja ma olin
juba esimesest silmapilgust vaimustunud korterist avanevatest vaadetest. Leping
sai alguses 01. juunil, kuid võisime kolimisega alustada juba varem.
 |
| Vasakpoolne on meie üürileandja Chi |
 |
| Õhtu |
Korter oli seisnud pikalt tühjana ja koristamist tunda
saanud vist kunagi igiammustel aegadel, sest enne sisse kolimist käisime seal
sada korda lihtsalt küürimas. Alustades külmutuskapist, mis on uus ja superhea,
aga haises kohutavalt ning oli täis igasuguseid plekke, lõpetades laminaadist
ribikardinatega, mis olid algul lihtsalt tumehallid ja pärast korralikku veega
pesemist osutusid helepruunideks. Pliit oli nii must, et tahtsin selle esimese
hooga kohe prügikasti visata, aga pärast pesemist tuli alt välja ilus sinine ja
täiesti töökorras asi (ilus sinine on siin muidugi irooniaga, pigem on tegu ägeda
retrostiilis üllitisega, millel peal roosipilt ja kiri „Tokyo“). Jätkusid tööd akendega,
seintega, kappidega (mida on palju), sahtlitega jne jne. Pluss muidugi
vannituba. Ämblikuvõrke ja sisseimbunud mustust oli väga palju. Kõige suurem
nõgi voolas alla mööda aknaid ja nende vahesid. Me lihtsalt pesime kõik üle.
Puhastusvahendite peale kulutasime terve varanduse, aga
tegelikult oli tore. Megalahe oli kõike kahekesi koos teha ning möllata. Kuna
välisuks oli tihti lahti, tabasime alailma uudishimulikke naabreid sisse
kiikamas.
 |
| Korter alguses 1. Foto pealt ei saa muidugi aru, et midagi must oleks. |
 |
| Korter alguses 2. Nüüd oleme kõik mööbli ümber tõstnud ja köök on avatud. |
Õudsalt põnev on elada vietnamlastega koos suures majas.
Mulle meeldib näha nende elu lähemalt ja see, et liftis sõidame koos tavaliste
inimestega, kes ei hakka meiega vene keeles mõttetut juttu rääkima. All liftide
ja parkla juures on 24h kaks turvameest, kokku on neid vist neli – kõik auväärsed
vanahärrad, viisakalt vormiriietega. Lapsi on majas palju. Uue kooliaasta puhul
on all liftide juures tabel lasteaeda ja esimesse klassi minejate nimedega (+ aadress,
emanimi ja isanimi). Ainuüksi meie majast alustab sel aastal uut kooliteed
11 last, lasteaeda läheb 7. Eestis läheb mõnikord terve küla peale 11 last
esimesse.
Elame nii kõrgel, et nüüd on meil kahelt suurelt rõdult
fantastiline vaade mägedele ning pisut näeme ka merd ja Vinpearli. Hommikused
ja õhtused valgused on lihtsalt lummavad.
 |
| Hommikul kell 5. Kuu on taevas. |
 |
| Mere poolt päike tõuseb. Päris üks uus hotell on ehitamisel, eks. |
Ühe asjaga panime totaalselt puusse – nimelt eeldasime, et kõrgemal
on millegipärast vaiksem kui esimesel korrusel. Nooooot! Jah, karjuvat
vanamutti, haukuvaid koeri ja kirevat kukke enam pole, kuid see-eest on pea 24h
kestev kill-koll-ehitusmüra ning tänavalt kostev tuututamine. Elame Nguyen
Thien Thuatil, mis on suur tänav ja selle peal sõidavad kõik bussid, autod,
motikad. Ehitus vaibub kell 2 öösel ja kell 4 hakkab puhuma pasun: „tulge ruttu
katel keeb, kukk on jalgupidi sees! Tut-tut-tut-tut-tu-tut-tuuuuuuuuuu!“.
Tegelikult oleme ikkagi rahul, see koht on kuidagi rohkem
oma. Eks oli kurb eelmisest kohast ära minna ka, aga ausalt öeldes, mitte
eriti. Igasse kohta võib kiinduda, aga põnev on edasi liikuda. Troimil oli
kõige kurvem maha jätta palmi, mis tänu meie arbuusikoortele nii kenasti
kasvama hakkas. Uues korteris kasvatab ta aga tomateid, arbuuse, kurke ja veel
igasugu taimi, sest siin olid juba algselt taimekastid olemas. Väga algajad
aiapidajad oleme, sest saaki (väga) ei tule.
 |
| Troim eelmise korteri rõdul koos meie armsa palmiga. |
Üks ütlemata äge asi on, et Mary kolis teise Chi
korterisse ja elab nüüd meiega samal korrusel. See on väga lahe ja nii on lihtne teineteist aidata ja koos väljas käia. Talle meeldib samuti, et meil on nüüd uus vaatenurk sellele
linnale, uued pisikesed tänavad, mida avastada ja uued kohalikud müüjatädid,
kellega tutvuda.
Seoses elukoha vahetusega tundus, et aeg on välja vahetada
ka armas Rollu. Ostjad leidsime FB-st ja nendega kohtumisest kujunes Troimil
naljakas 4-tunnine esmaspäevahommikune baarisistumine. Kuus aastat Hiinas
elanud austraalia-kanada segapaar kolis vahelduseks Nha Trangi ja Troim rääkis neile Vietnamist, sellest linnast ja meist. Keskealine naine ja
vanemapoolne mees motikast väga huvitatud polnud, aga tellisid aina õlut ja
pommitasid Troimi küsimustega. Sõidukogemus neil ka praktiliselt puudus, aga
Troim tegi naisele väikse koolituse. Loodetavasti läheb neil meie Rolluga
hästi. Viisime Rollu pärast ülevaatust neile ära ja jalutasime seejärel,
kiivrid käe otsas, koju tagasi. Siis oli küll kurb tunne.
Kaua me ilma sõiduvahendita polnud. Juba mõne päeva pärast
tuli Troim mulle Ana Mandarasse järgi uhiuue Suzuki Impulse´iga.
Sini-must-valge ja lihtsalt megailus. Eriti meeldis, et ostsime esindusest täiesti uue
masina ja saime seega esimest korda elus olla sõiduki esmakasutajad. Üks rolleri
väljavahetamise põhjus oli soov hakata rohkem ümbruskonda avastama. Nüüdseks oleme
teinud juba kaks toredat retke.
 |
| Suzuki-Muzuki ehk Rolls |
 |
| Hahaa, enne Eestisse-minekut tellis Troim mulle roosidest südamed. |
 |
| Käsitööõllevalik Livin Collective restoranis. |
 |
| Väike näide Eesti ja lähinaabrite nimede kirjaviisidest Vietnami keeles. |
 |
| Põlvik trennis. Näide, kuidas vietnamlastel pole mitte millegi otsas valus lamada. |
