Kallile vanaema Vööbele...

Kallile Vanaemale Vööbele! Sa olid üks suurepärane isiksus, nii positiivne ja elujaatav. Ma ei mäleta kunagi sind vihase või karjuvana. Mitte kunagi. Su elu oli pikk ja sündmusterohke. Sul oli palju väga pikaaegseid  sõpru ja sõbrannasid, toredaid lähedasi ja kaugeid sugulasi. Mulle jääb alatiseks meelde sinu väärikas hoiak, kombed ja elutahe. See, et sa teadsid, kuidas asjad peavad käima. Sa ei olnud tüüpiline "küpsetan ja koon vanaema", vaid sa õpetasid mulle kunsti ja kultuuri ning muusikat. Ma pean seda tohutult tähtsaks, et sa viisid mind juba väiksena näitustele ja teatrisse, me käisime vanalinna kohvikutes moorapead söömas ning kirikutes kontserte kuulamas. Sinu lilled, kingitused ja kaardid olid alati nii läbimõeldud ja armsad, sa tõesti hoolisid ja püüdsid ning ma hindan seda tohutult.
Kuidas sa õpetasid mulle varakult selgeks kõik Tallinna kirikud ja tähtsamad hooned, rääkisid tänavatest ja ajaloost.
Sa oskasid alati suhelda kõikide inimestega, leides tuttavaid ja sõpru. Ühtemoodi sõbralikult vestlesid sa ettekandjatega, kunstnikega, teadlastega, poliitikutega. Isegi keel ei olnud takistuseks. Hämmastaval kombel said sa kõik jutud räägitud ka kõikide välismaalastega, kelle keelt sa iseenesest ei oleks  pidanud oskama. Ma armastan sind ja ma olen alati olnud ja olen edaspidi uhke oma Tallinna-vanaema üle, kes õpetas mulle palju ning hoolis ja armastas meid. Neid pisikesi seikasid ja asju, mis teevad sind mulle nii armsaks, on palju ning mul on selle üle ütlemata hea meel.....
Ja veel üks asi meenus - kui rahustav oli see, kui vanaema enne magamajäämist vaikselt minu selga masseeris. Sa jääd alatiseks minu südamesse, kallis vanaema Vööbe.
Puhka rahus.