Luccaga maailmas: Jõulud Jane´i ja Mark´i juures, aastavahetus 2013-2014 ja aasta algus.

Jane´i ja Mark´i juures toimunud jõulupeo pildid

Jõulud on niikuinii kõigil ammu meelest läinud ja see teema enam inimesi ei eruta, aga kirjutan siiski, võib-olla isegi rohkem enda jaoks.

Jane´i ja Mark´i juures toimuvat jõulupidu olime juba mitu nädalat ette arutanud ja plaane pidanud – keda kutsuda, mida süüa, mis kingitusi teha jne. Algul olime kindlad, et 10 inimest on maksimum, muidu läheb liiga läbuks, aga lõpuks oli meid ikka kokku vist 15 ning õhtu jooksul käis peolt läbi veel 10 inimese ringis. Pidu toimus nende maja katuseterrassil, mis oli väga ilusti ära ehitud. Sarah ja James, kes elavad ka samas trepikojas, olid katusele viinud väikse kuuse, lauad-toolid, jõulukaunistused ning asetanud rõduäärele pisikesed potid kaktustega. Alan organiseeris suure cooleri.

Kõik tõid midagi süüa ning lõpuks oli laual väga kirju toiduvalik. Meie tegime pasteeti ja viisime saia, kreekereid ning marineeritud kurke lisaks, Sarah oli teinud Liverpooli hautise (suuuuuuuur potitäis lambaühepajatoitu), Jane tegi kanapastat, Julia venepärast kartulisalatit, Claire kanakarrit ja soolalõhe suupisteid ning Gretchen suure kausitäie triffle-kooki (kausikook vist Eesti keeles). Enam-vähem vist kõik. Igaüks tõi veel oma jooki ka ning Jane pakkus kõigile kuuma hõõgveini. Väga kirju seltskond oli koos ning hästi tore meeleolu valitses.

Et veel natuke jõulusemaks õhtut muuta, said kõik ka kingitused. Loosipakid. No kingitused olid muidugi suht jamad. Mu arust meie Troimiga tegime kõige paremad ja mõttekamad kingitused. Troim pidi kingituse tegema James´ile ning ostis kvaliteetsed žiletid ja habemeajamisvahu. Ma mäletasin, et James pidi suur Kelloggs´ide fänn olema, nii et panime nalja pärast juurde ka väikse paki neid krõbuskeid (ta oli väga meeldivalt üllatunud, et me seda oktoobrikuist juttu mäletasime). Mina tegin paki Gretchenile ja ostsin hästi armsa merekarbikujulise taskupeegli ja kammi, mõlemal Nha Trangi pilt peal. Lisaks panin pakki pähkleid ja komme. Saab küll 1,85 euroga normaalse asja kinkida, kui viitsida natuke otsida.

Julia kinkis mulle võtmehoidja. No võtmehoidja on iseenesest hea asi, aga see on selline suur ja mitte väga ilus, kuigi pidi olema mingi kuulsa Hanoi disaineri tehtud. Ja no Troim sai mingi maailma kõige nõmedama kuke, mis teeb täiesti jubedat häält! Mark kinkis selle ja mu jaoks täiesti arusaamatu, kuidas Mark´ile endale selline asi meeldib. Ta oli sellest kukest nii vaimustunud, et oli endale ka ühe ostnud! Nojah J

Aastavahetuseks meil plaane polnud kuni 30. detsembrini. Algul mõtlesime, et lähme niisama Jane´i ja Mark´iga kuhugi istuma, aga siis helistas Troimile Harold (Ass Doctor Hash jooksult) ning kutsus meid hoopis enda juurde suurele aastavahetuspeole! No vabshjee tore.

Haroldi ja Chi juures oli väga palju inimesi ning jällegi olid kõik toonud kaasa natuke suupisteid ja õlut. Chi ja Harold elavad juba vist 15 aastat koos, aga elamine oli neil nii korraldatud, et kokku olid nad ostnud ühes kõrges kortermajas ühel korrusel 3 korterit. 2 korterit asetsesid kõrvuti ning need nad ehitasid kokku. Selles suures kokkuehitatud elamises elab nüüd Chi. Kolmas korter asub natuke eemal (ehk et väliskoridorist pead läbi minema) ja see on Haroldi korter. Mõlemad olid hästi hubaselt ja soojalt sisustatud ning mulle need väga-väga meeldisid, seintel oli palju maale ning kogu interjöör oli mahe ja soe. Chi kodus oli veel hästi palju suuri aknaid, kust avanesid vaated Nha Trangi linnale ja merele.

Harold on sünnilt pooleldi filipiinlane, aga vist suht varajases nooruses kolis perega Austraaliasse, Chi on vietnamlanna, aga kuna ta on elanud ja õppinud palju aastaid Austraalias, räägib ta täiesti vabalt suurepärast inglise keelt. Mõlemad nad on eriti positiivsed inimesed. Harold on omast arust ka laulja ja bändimees ning seega olid neil kodu(de)s mitu süntesaatorit, klaver, mikrofon jm muusikaseadmeid. Mikrofoniga hakkas muidugi nalja saama, kui Troim peale uut aastat selle avastas. Seltskonnas oli üks Jay (austraallane, räägib vabalt Vietnami keelt ning siin Nha Trangis käis narkoennetustööga tegelemas), kellele meeldis ka väga kitarriga istuda ja tinistada. Niisiis sündis Troimi ja Jay koostööst mõnus jämmimine, millele aeg-ajalt tegi vahelehõikeid Claire. Claire oli üldse megalahe jälle, tantsis ja laulis kogu aeg. Troim ja Jay tegid aga nii palju nalja, et ma täiega naersin kõht kõveras. Troim nagu pool-laulis-pool-rääkis sellesse mikrofoni.

Vahepeal sai sellist nalja

Tantsupidu

Kui uus aasta tuli, jagati kõigile säraküünlaid ning me kallistasime ja hõiskasime. Ilutulestikku muidugi ei olnud. Shane teadis rääkida, et ilutulestikuga oli sel aastal üldse kehvasti läinud, kuna Vietnami ilutulestikutehas oli just enne jõule õhku lennanud, seega oli valitsus kohe ilutulestiku-importimise keelustamise määrust muutnud, ning esmakordselt on sel aastal lubatud Vietnamisse ilutulestikku importida. Arvatavasti siis Hiinast. Eks järgmisel nädalal paistab, mis TET-i ajal saama hakkab.

Aaa, Haroldi ja Chi juures elab ka üks 22-aastane vietnami tüdruk Mai. Hästi tore ja energiline tüdruk, kes käib ka alati aktiivselt Hashidel. Selgus, et Mai on nende juures koristaja ning kuna ta Haroldile ja Chile nii meeldib, siis nüüdseks on ta nagu nende tütar. Nad õpetavad teda, hoolitsevad tema eest ja ostavad talle kingitusi. Mai on aga meganaiivitar. Ta oli nt suurte uudishimulike silmadega Claire´i käest küsinud, et kas Alan ja Claire seksivad ka ja kui tihti. Ja kas nad nüüd vanana seksivad vähem kui noorena. Mai ise pidi alles süütu olema.

Paljud vietnami tüdrukud käituvad tegelikult suhteliselt titekalt. Ükspäev just rääkisime, et Iris on vist juba 3 korda arukam kui 22-aastased vietnamlannad. Nad lihtsalt on ja jäävad oma käitumiselt kuidagi lasteks. Nüüd jõuan siis selleni, mis see Mai aastavahetusel tegi. Troim tantsis või rääkis keset põrandat ja Mai lihtsalt äkki läks talle selja taha ja tõmbas püksid maha! Ta ise ehmatas ka ära, kui kergelt need püksid alla tulid ja et Troimil seal all midagi polnud! Õnneks seekord sai Troim ühe käega pükstest kinni ja midagi ei paljastunud. Kõik olid üllatunud ja šokeeritud sellisest käitumisest ja Troim ütles Maile, et „don´t start, what you can´t finish!“. Naersime ja õhtu läks edasi, aga Mai vist arvas, et see ongi mingi lahe mäng ja tegi seda veel 2-3 korda. Viimane kord nii, et ikka korralikult kukkusid püksid põrandale. Ohh jah. Õnneks on siin kõik peast soojad, nii et las ta siis jääb. Mail lihtsalt on mingid totakad kombed. Õllejooksul kallab ta alati kõigile põhjendamata õlut pähe. Ta nagu ei tee vahet, millal tuleks kallata ja millal mitte, et see pole nii, et valame kõigile valimatult õlut pähe …..

Aga kokkuvõttes oli hästi tore aastavahetus. Meie tulime koju umbes 2.30 ajal, kuid Alan, Claire ja veel mõned jäid veel sinna. Linn oli tühi, v.a Jims Corner, kus oli umbes 30 näljast öösöögiootajat järjekorras.

1. jaanuaril läksime juba hommikul välja, jalutasime ringi ning käisime ilusalongis. Võtsime koos jalamassaaži ning Troim lasi endale lisaks teha veel maniküüri, pediküüri ja lõikas juukseid, veetes kokku üle 3 tunni salongis (täpsustuseks siis, et kõik kokku läks maksma 18,5 eurot).

Õhtul oli Mark´i sünnipäev ning käisime neljakesi Ganeshis söömas. Kinkisime talle kvaliteetse T-särgi sünnipäevaks. Pole ikka hea päev sünnipäevapäevaks see 1. jaanuar. Ta ütles, et on terve elu sellega hädas olnud, kuna reeglina on ka tal endal sel päeval pohmell, rääkimata siis sõpradest, kes peaksid end peole vedama. No sel aastal oli hästi, kuna meil kõigil olid tervised korras J Jane´i ja Mark´iga me vana-aastaõhtul kokku ei saanudki, aga nad olid ka juba 23 ajal koju läinud ja kui uus aasta tuli, oli Mark juba teki all.