11.12.2012.
Et nagu jõulud siis tulemas. Polegi
vist mõtet kirjutada, kui kauge see jõuluteema seekord tundub. Nagu
oleks kuskile suvesse pidama jäänud ning kogu mõttemaailm ja
olemine pole järgi jõudnud, et tegelikult on detsember. Kingitusi
pole ka kellelegi teha. Mida ma Troimile kingiksin????? Meil ei ole
eelarves ette nähtud „kulutused kingitustele“ :)
Siin on ka jõulud omaette teema
loomulikult. Igas hotellis ja suuremas poes on uhkelt ehitud
plastmasskuused, mõnedel isegi kingitused all. Kusjuures minu
meelest on need kuused väga ilusad ..... Ärge nüüd valesti aru
saage, nagu mulle meeldiks mingi plastmasskräpp, aga no need kuused
on tõesti ilusad eemalt vaadates. Need ei ole sellised koledad
kärakad, vaid kuidagi ilusad. No mõned kunstlilled on ju ka ilusad.
Kui Eestis on jõulude eel ikka igasugust jõulujama kõik kohad
täis, siis siin piirdutakse ainult kuuskedega, nagu kuused oleks see
peamine jõulusümbol. Ja see mulle meeldib – ei mingeid kellukesi,
tilinaid, päkapikke või karrahunnikuid. Meie maja allkorrusel on ka
lifti kõrval tilluke kuuseke elektriküünaldega ning ladvas kiri
„Merry Christmas“. Kõik jõuludega ja uue aastaga kaasnev on
siin muide inglise keeles. Venekeelseid loosungeid me märganud ei
ole. Võib-olla need ilmuvad siis peale uut aastat.
Jõulude miinuspool on see, et
vietnamlased arvavad, et jube tore on hommikust õhtuni lasta ka
lääne maailma jõululaule. Ikka nii, et terve tänav kuuleks. Meie
naaber näiteks. See on üldse mingi kõige sitema muusikamaitsega
melomaan maailmas. Kord kuulab ta träänsi, siis kohalikku tilu-lilu
ja siis nüüd viimasel ajal jõululaule vietnami keeles. Eriti
meeldib talle muusikat kuulata sel ajal, kui Doktor Troim
lõunauinakut teeb. Üle-eile näiteks pani ta põhja mingi
vaibakloppimise (või müüriladumise :D) muusika. Troim kargas püsti
ja oli maruvihane, et tal läheb süda rütmist välja sellise
tagumise peale. Marssis rõdule, vahtis vihase pilguga ringi ning
viskas siis naabrite rõdule toore muna! No mida lapsik käitumine,
eks :) A sel hetkel vajas ta midagi, et nagu kätte maksta. Naabrid
muidugi pole siiani mingit muna märganud. Ära kuivand kollane ja
koored vedelevad siiani seal. Me arvasime, et kui nad ka lõpuks
avastavad selle muna, siis on vast hoopis õnnelikud, et „näe, kui
tore, taevast kukkus muna alla. Jee-jee! Söök“.
Ega me ise ka paneme aeg-ajalt puusse.
Eellugu oli selline, et Troimil läks tema kõige kallim nunnu
telefon katki. Mikrofon ei töötanud enam. Peatänaval käisime ühes
fotokate-kaamerate-telefonide paranduses, kus öeldi, et
kordategemine maksab 150 000 dongi (u 7,5 USD). Naersime selle
pakkumise peale ja jalutasime edasi. Troim ütles, et Gena ei hakkaks
seda asja üldse parandamagi, vaid annaks uue telefoni. Ja siin siis
selline hind. Heh. Teisel päeval sattusime ühe „telefoniparanduse“
peale paar tänavat eemal. See oli selline koht, mis oli
põhimõtteliselt ehitatud ühe maja katuse alla. Ainult üks lett
umbes kümne telefoniga ning pisike laud kõrval, kus mees oma tööd
tegi. Vaatas telefoni, sai probleemist aru ning 6 minutiga oli kõik
korda tehtud. Hind – 50 000! nagu nimme läks järgmine päev minu
telefon katki. Või no ma arvasin, et läks katki :D Igatahes pilti
ees ei olnud ning mitte ühelegi nupule vajutamine ka ei aidanud.
Võtsin aku ja sim-kaardi välja, raputasin ja puhusin (liivast
puhtamaks), kuid ei midagi. Vantsisime peale õhtusööki siis uuesti
sinna oma mehe juurde ja ...... no nagu ikka. See mees vajutas
lihtsalt telefoni sisselülitamisenuppu ja kõik töötas! Appi! Hea
blond ikka. Troimil oli muidugi veel rohkem häbi :D Et head lollid
valged, ei oska oma telefoni ka sisse lülitada. A see mees ainult
naeris sõbralikult. Ta on kuidagi teistmoodi – selline vaikne
omaette nokitseja. Naised said tal küll kõvasti naerda. Eks me ise
irvitasime ka. Nüüd lehvitavad terve perega meile igakord, kui me
mööda lähme.
Veel tahtsin kirjutada vietnamlastest
kui kuseja-rahvast. Nad pissivad absoluutselt igal pool ja häbita.
Pole mingit probleemi, kui volli on püksist pikalt väljas ning kõik
möödakõndijad seda jõllitada saavad. Alguses märkasime muidugi
mehi, kes pissivad täiesti suva kohtades. Okei, okei, päris keset
tänavat pole keegi pissinud, seda teevad siin koerad. (Erinevalt
Eesti koertest, kes ikka viisakalt mingi põõsa või posti otsivad.)
A see selleks, eriti tore on meestel muidugi pissida tänavanurgal,
kus sind näevad nii ühelt kui teiselt poolt tulijad. Selliseid
eksemplare oleme siin küll näinud. Siis väiksed poisid, kes
astuvad majauksest välja ja pissivad suure kaarega sõiduteele. Ega
tänavaäärtes eriti käia ei taha enam ning see pissimine seletab
seda, miks on mõndades kohtades lausa vastik hais.
Okei, mehed kusevad ka Eestis mõnikord
pargis ja linnas, aga naised siiski mitte. Siin on aga ka naised
kõvad pissijad. Üks seik nt turult. Sõitsime motikaga mööda
ühest vanamutist, kes just oli lõpetanud oma häda sõiduteele,
kõnnitee pervele. Tal olid jalas pikad lohvakad püksid ning sel
hetkel, kui meie temast möödusime, tõusis ta parajasti püsti ning
tõmbas oma pükse üles, jala äärest nirises päris palju veel
alla. Teine seik pargist. Istusin mere ääres selles ilusate pügatud
puudega pargikeses ning lahendasin ristsõna. Minust läks mööda u
40-50 aastane naine, korralikult riides, kübar peas, valge sviiter
seljas. Jalutas rahulikult minust 1,5 meetri kaugusele põõsa taha
ning tõmbas püksid alla. Kuses ära, tõusis püsti, võttis
käekoti õlale ning loivas rahulikult edasi. Nii on siis lood. Ja
lapsed muidugi ka. Ma ei tea, minule igatahes ei meeldi, kui ma olen
rannas ning minu ees (ikka lähedal, kõne kaugusel) on perekond
väikse, umbes 5-aastase tüdrukuga, kes pissib täpselt minu nina
alla liiva sisse. Rand on suur ja lai ja ta peab pissima täpselt
mulle ette. Naaatukene tunduvad nad siin loomad küll.
Söövad-seksivad ja magavad. Lapsi ja noori on siin tõesti palju.
Juba ainuüksi meie tänaval on mitu-mitu väikest beebit ning vist 2
rasedat.
Muidu on meil aga elu rahulik. Ükspäev
kohtasime puhkusel olevat jõuluvana, kes ütles, et talle siin Nha
Trangis nii meeldib, et ei teagi, kas viitsib see aasta
põhjamaa-lastele kingutusi viima hakata. Õige kah. Vana mees,
kondid haiged :)
Eile käisime motikaga Long Beachil
ning nautisime vahelduseks täiesti tühja randa ja imeilusat
helesinist vett. Seal pole aga palme, vaid ainult logud hütikesed,
kus õhtuti ärkab elu, ning me veetsime seal vaid 2 tundi. Päikse
käes ikka ei kannata kauem praadida. Ega tahakski ausalt öeldes.
Troim on juba nii kohalik, et higistab aina vähem ning vesi on talle
juba külm.
Kallistused-tervitused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar